last summer feeling

Hei tipsid!!!!!!!

See postitus on pühendatud mu sõbrannadele....lihtsalt selline sügav tunne tuli ,et ma tahaks teid tänada just selle sõbrannaliku toetuse eest.

Kuulan praegu mõnusat ülistus muusikat Anete Palmiku blogist .Hmm hetkel tuli selline laul mis ülistab võibolla hoopisgi diskot.Aga seegi tore:)

Appikene ,mul vist ei olegi midagi nagu sellist rääkida.....ilmselt te olete kurikuulsast feissbuugist teada saanud meie fantastilise laagri kohta....nimelt oli u kaks nädalat tagasi Oleviste noortelaager.Mis jääb alatiseks meelde.Seal läks uks lahti ,ja ma sain minna Jumala juurde.Nüüd olen ka mina seal maailma kipamas elus.Mitte ,et meil kui kristlasetel ei oleks muresid,et meie elu ei oleks ka rakse ,vaid meid aitab Jumal ja meil on alati kellele rääkida,keda paluda ja kes hoiab meil oma kätt peal. Siinses elus on mul alles ettevalmistused selleks suurepäraseks eluks seal taevariigis.Ja kui mul on Jumal ,on mul ka see elu siin maa peal hea.

Tahaksin rääkida teile ühe juhtumi ,mis võibolla selle inimese jaoks(võibolla tähendas ka ,ta sai kommi) ei tähendanud midagi,aga mina ...enda juures panin nii mõndagi tähele:)

Üleeile ehk siis.....mälu on uskumatult hea....see oli laupäev,toimusid ühed mu elu kõige ilusamad pulmad.jajajja sa abiellusid wäää?hahaha.Nimelt abiellus mu sugulane,kes oli elanud üprisgi kaua Iirimmal.Õhtul toimus igasugust tegevust ,niisiis kuigi ma ei võtnud pippi ja pontu üritustest osa siis ühele tegemisele ma siiski läksin.Seal sai komme ja mingi lauamängumoodi asi oli.Point on selles ,et ma sain seal koguaeg midagi head-magustat.Ja üks tüdruk sai koguaeg banaani:):) .Niisiis küsisin ,et kas sa tahaksid mu kommid endale saada.Ja ta vaatas mind sellise väga üllatunud näoga.Ja siis vastas väga aralt kui sa annaksid .Aga rõõmuga ,muidugi ma andsin .Seda juhtus ka ühe väikse poisiga.Jutu iva on sellest,et pärast Jumalaga kohtumist olen ma nii palju muutunud.Mõnikord tuleb ikka selliseid väikseid langusi ,aga nagu mu hea sõber Joona ütles:ilm nende niinimetatud lagusteta ei oleks meil enam kuhugi tõusta ja jääkimegi oma tavalisele kohale seisma.Niisiis ,see on elu tavaline osa .Ja raskused teevad ainult tugevamaks!!!!!

Ja minu keskmised vabandused ka selle laiskuse eest,mise pole mul lasknud seda toredat asja kui blogi kirjutada.Võtan ennast nüüd ette ja kavatsen tihedamini teha.

See sügis tõotab tulla ka uus ja huvitav.Uus kool ,uued inimesed .

Ma igatsen teid Anni,Grete,Vanessa,Anette.Ükskõik kas ma kirjutasin nimei valesti ka,te teate ,et ma pole selliste asjade peale käpp:)Äitäh Ollikad,tegelt miks ma ütlen nii?Äitäh sõbrad:):)

Thank you God!!!!