Saturday, October 29, 2011

God is able.


Esimese rea jätsin selleks ,et näidata kui kahju mul on ,et ma pole ennast võtnud kokku ja kirjutanud enda tegemistest.Aga nagu tookord öeldud siis ma pean seda eelkõige endale.
Vahepeal on minuga juhtunun üprisgi kummalisi asju.Mis on mind teinud õnnlikumaks,targemaks ja arusaavamaks.
Olen mõistnud,et mul ei ole mõtet maha jätta endast jälge milline ma olen.Ma loodan ,et inimsed teavad mind kui rõmmsameelset tüdrkud.See on hea...
Leitsin vist endale lähituleviku ja moto,,me kõik muutume iga minutiga,iga sekundiga''.
Ja nii see ongi minupuhul.Olen hoopishoopis teistsugune kui olin umbes 4 kuud tagasi.Kui minu elus tuli teha järgmine samm ja see kõige parem samm.Võtsin vastu Jumala,astusin Oleviste kogudusse.
Olen muutunud lihtsalt nii ja nii ja nii palju.Loodan,et siis paremuse poole.Endale mu iseloom meeldib sellisena milline ta hetkel on.Olen märgatavalt...võibolla ainult endale märagatavalt targemaks saanud,täiskasvanulikumaks muutunud,võtan inimesi nii nagu nemad on loodud....usaldan,
võtan aega enda jaoks...loen raamatuid,käin jalutamas,olen mõisnud kui silmipimestavalt ilus on sügis.
Ma olen hakanud mõtlema ,et ma olen leidnud koha kuhu ma kuulun,ma ei kuulu inimeste sekka kellel on pidevalt kiire,inimesed kes on nii välimuselt kui ka sisemuselt võltsid....ehk siis enne kui sain kritlaseks polnud ma mitte kuidagi kellegile eeskujuks,ei pakkunud istet vanematele inimestele bussis ja olin isekas.Ma armastan oma sõpru.Oma uusi sõpru kes mind on muutnud selliseks nagu ma olen.Eelkõige ma armastan oma vanemaid ja Jumalat kes on kogu selle aja mu kõrval seisnud.
See nädal on paegi läbi saamas...mu vaheaeg oli tõsiselt kvaliteet aeg.Käisin Tartus....oma eelmistes postitustes olen ma rääkinud üksikult kõik asjad läbi mida ma täpsemalt tegin,et ikka kõik teada saaksid aga enam ma seda ei tee.Teadge vaid seda ,et ma armastan oma sõpru...nendega on fantastiline aega veeta ja see vaheaeg ja üldsegi see veerand on olnud väsitav kuid maailma parim ...sest see oli mu esimene vaheaeg kus ma veetsin aega oma kristlastest sõpradega ja see oli heaheahea,ja Jumalaga.
Ma ei tahtnud selle jutuga öelda mittekuidagi ,et ma igatse oma nelja head sõbrannad.Aga olen märganud ,et me ei ürita selle nimel ,et saada kokku ja näha üksteist.Kurb.
I love God!

Saturday, October 8, 2011

Paneb mõtlema miks on mu valikud nii valed?
Isegi kui mitte väga siis see süütunne mis präast jälitab on valus
Olen teinud paari viimase päeva jooksul päris mitu halba valikut.
Aga aitab põdemisest.Ma usun ,et kus ma läksin ,seal oli ka minust kasu:)
Täna ootab ees veel üks super awsome girlsnight.
Ma olen terve päeva istunud kodus arvuti taga ja söönud,kuulanud muusikat,töödelnud pilte,ja vaadanud inspireerivad fotosi:)
Üldse ei kahetse seda.Virisegem need vanemad palju tahes.Aga ma olen nende 6 või 8 tunni jooksul kus ma olen stabiilselt arvutis istunud saanud ka hulga targemaks,muidugi oleks see ka juhtunud arvatavasti kui ma oleks teinud aias tööd või koristanud tube.Näiteks oleks saanud tundma õppida lähemalt tigusi või tolmurulle.
Ja ilmselt olen ma võtnud ka hulganisti juurde hihi.
Aga ma arvan ,et see oli vajalik...mitte juurdevõtmine hehe...vaid see arvutis passimine.Sest ma olen tõesti terve nädala käinud ilusti koolis.okei väljaarvatud ükspäev.Igalpäeval on umbes kaheksa tundi ja ma olen selle puhkuse ärateeninud....väljaarvatud mu silmad:)
Igatahes järgmine nädal ma kavatsen olla energilisem...hmm...noh ei kavatase peaaegu uinuda tundides ja tulen linnast õigel ajal koju.Haridus eelkõige:)








Jumalaga on lood hästi,meie suhe on pragu lahe...lihtsalt lahe:)Usaldan ja räägin!:)

Tuesday, October 4, 2011

igatsus

Hei sõbrad.
Ma hakkasin hetkeks nutma peaaegu...kustutasin oma pikalt kirjutatud potistuse kogematta ära.Aga äkki see ongi võimalus teha paremat.
Eile,eile,eile...eile oli alfa.Uskumatult lahe kuidas ma õpin iga minut iga sekund nende inimstega mida uut.Iga minut iga sekund tuleb uus Ahhaa hetk.Kus ma saan teada midagi uut,tundma neid inimesi ja saan aimu nende iseloomust.
Olen olnud väga hmm...kuidas öelda kärsitu vist...tahan ise püüda ja üritada ,seda peab muidugi tegama kui...minu usaldus Jumala vastu on totaalselt võssa jooksunud.Ajan teda taga ja ükskõik kui palju ma teda seal võsast välja ei meelita ei tahtnud ta tulla.Kuid eile alfa ajal ma mõtlesin oma elule.Ma pean võtma rahulikult,usaldama Jumalat ja kuulama mis ta tahab mulle öelda.Isegi kui ta tihti ütleb seda nii ,et ma vaevu kuulen.Seda ma pean küll ise üritiama.
Ma olen viimased nädalad niipalju kulutanud energiat muretsemisele,süüdistanud süütut sügist ja olnud niisama kurb.Aitab!
Jumal on ...Jumal teab mis on mulle parim.Mis mõttega...ma põen ,kas pole mitte kaval kuulata kedagi kes teab mu teesi ja radu ette?
Miks nii paljud pettuvad usus?Ja kas te tahate siis öelda ,et inimesed kes hülgavad Jumala kui too pole teinud midagi mida nad on tahtnud ,pole mitte omakasupüüdlikud.Kasutavad Jumalat ära ja kui ei saa seda mida tahavad lähevad teisi teid ...ja nende elu tegelt ei lähe ju paremaks.
Olen mõistnud ,et Jumalal on minu jaoks absoluutselt sellised plaanid mida ma ise ei tea.Ja veel paremadgi mida ma tahtsa oskaksin.Mõni päev tagasi ma vingusin ,et ma olen forever alone.Nagu mis mõttes?Itsitan hetkel:)
Kas tõesti.Kas ma pole juba aru saanud ,et Jumal ei hülga mind mittekunagi.Isegi kui ma seda tahaks.Ta armastb mind.Ja ta on ainuke kutt keda ma armastama jäängi.Olgu niipalju musti auke kui saatan tahab.Eks ikka tuleb selliseid ...no ma olen täitsa kindel ,et tuleb neid nõmedaid aegu.Aga ma usaldan Jumalat.
Ma kahetsen südamest oma patte.Pattu kuidas ma naeran inimeste üle mõnikord.Ma muutun inimestega kellega koos olen.Ükskord olen mina ise,teinekord juba need kellega koos aega veedan.Tahan jäädagi endaks.See ei tohiks olla ju nii rakse,igatahes ma püüan ja kuulan Jumalat mis tal on öelda ja usaltan teda.
Nädalavehetus oli üsana tihe,sain oma iidsetest aegadest sõbrannadega chillida ja kõik tuli meelde..kui vaimukad nad on..isegi kui ma ei naera ja mu suu ei liigu siis ma ikkagist naeran isismas,niiet ärge muretsege:)












Tahtsin öelda ,et Christina Luur kui sa seda loed siis...sa oled väga ilus tüdruk.sa oled tore ja siiras.Jumal armastab sind.Me pole kunagi väga suhelnud kui pole hullu,seda annab ju parandada!:):):)
Alfas küsis üks väga ilus tütarlaps palju ja huvitavaid küsimusi:)Sellest ka see tänase postituse pealikiri.näha oli ,et ka tema igatseb midagi või kedagi:)
Aga mul läheb täitsa hästi:)

Sunday, October 2, 2011

Hei.
Ma olin juba kirjutanud siia päris pika jutu oma nädalavahetusest...kui milleks ?
Ma kuulan ülistust,mõtlen miks ma nii palju tahan ja nii vähe annan,mõtlen ,et kaks nädalat pole midagi juhtunud.Kõik veerem samas tempos edasi ja muutusi ei ole!Inimene kes sai mulle juba heaks sõbraks on kadunud kuskile.Homme on alfa.Täna ei jõudnud teenistusele.Õiendasin ema ja isaga raha pärast ja olid niisama depsekas ja siiski läksime ja ostsime mulle uued teksad.Mis värk on.Kas ma olengi nii isekas.Ma pole lugenud nüüd piiblit teab kui kaua.
Ma vist olen armunud.ma ei tea.Ma ei tea mida see ju tähendabgi,kas see üldse on minu puhul võimalik.
Päris palju küsimusi.
See on veitsa sama kui ma hakkasin kristlaseks.Oli küsimusi nii palju,ja neid on ja neid tuleb.
Kell on seitse ja mul on tunne justkui oleks öö.Homme peab ärkama kuuest ja koju jõuan alles kuskil 11 õhtul.
Olen väsinud.